- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seadusloome halb eeskuju
Viis aastat tagasi otsustati, et maapõueseadust tuleb muuta. See oli ajale jalgu jäänud ning muudatusi põhjendati valdkonnaga seotud regulatsiooni korrastamise ning ajakohastamisega ning mõningate seniste maapõueõiguse põhimõtete muutmisega.
Keskkonnaministeeriumis kääriti käised üles ja asuti tööle. Kui eelmisel aastal esialgne eelnõu versioon valmis, kaasati loomulikult ka huvirühmad, kes said arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Suuri põhimõttelisi muudatusi seaduseelnõu siis ei sisaldanud.
Seejärel saabus kümnekuuline vaikus. Eelmise riigikogu koosseis oli oma ametiaega lõpetamas, siis tulid valimised ja uue valitsuskoalitsiooni moodustamine. Loogiline, et poliitiliselt tundlikku kaevandamisteemat ei saa sel ajal avalikkuse ette saata.
Õige aeg saabus suve alguses, kui eelnõu saadeti kooskõlastusringile. Seletuskiri ilusasti juures, nagu peab.
Põhimõttelised muudatused
Kümne kuuga oli aga ministeeriumis lisatud eelnõusse paar põhimõttelist põlevkivi kaevandamist puudutavat muudatust. Kadunud on kaevandamise aastane 20 miljoni tonni piirang ning kaevandamismahtude suuruse üle hakkab eelnõu kohaselt riigikogu asemel otsustama valitsus. Uudishimulik eelnõuga tutvuja nende muudatuste põhjuste ja tagamaade kohta seletuskirjast midagi ei leia. Suurt tarka ei oska selgituseks öelda ka ei keskkonnaminister ega riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.
Selge, et ega poliitik ei peagi kõikides küsimustes detailideni kursis olema. Kuid arusaamatu on, kuidas muudatustest ei tea mitte midagi mitmed eelnõu koostamisse kaasatud huvirühmade esindajad.
Õhku jäävad laiemad küsimused. Kuidas meil seadusi koostatakse - millised muudatused räägitakse kõigi huvigruppidega läbi ja millised mitte? Miks jõuavad kellegi, seekord siis kaevandaja huvidest lähtuvad muudatused otse ja vaikselt eelnõusse?
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele